Lumi tuli maha

Siin tuli täna paari tunniga suusalumi maha. Loodetavasti saab siis varsti kõikidel nendel kokku paarisaja kilomeetri pikkustel radadel suusatada, mis siin Helsinki ümbruses on. Nädalavahetusel käisin erinevatel kunslumeringidel tiirutamas, ega see 1,5 km eriti huvitav ei ole, aga muidugi parem kui mitte midagi. Täna õhtul sai juba paksu loodusliku lume sees künda, rada polnud veel sisse aetud.

Piltidelt jääb vist mulje, et siin ongi kogu aeg pime :)

Talma

Avasin täna lumelauahooaja, sõitsin õhtul paar tundi Talmas (u. 40 km minu juurest, enamus mööda kiirteed, nii et läheb päris ruttu). Lund oli päris palju tehtud ja suuri hüpekaid ehitatud. Peale hüppamise seal eriti muud teha polnudki. Hüppasin siis ka nii palju kui julgesin (s.t. mitte kõige suuremast).

Olin vist kõige vanem.

Sain suusad alla

Käisin siis esimest korda sel talvel suusatamas, Vihti suusakeskuse 1 km rajal. Ilm oli täna nulli ümber ja asi algas suusamääramisega, mille käigus sain kolme eri liiki kliistrit pidamismäärdeks pandud -- mul endal oli kaks erinevat tuubi lõpukorral ja siis kohalikult vanalt laenasin veel kolmandat juurde ka. Eks suusk siis pidas ka niimoodi vaheldumisi, libises muidugi uljalt, selline vana lumi ja jääs jälg.

Rada oli muidu üllatavalt hea, arvestades, et külma oli viimati kuu aega tagasi ja siis see lumi valmis tulistati. Igal juhul lumi määrdunud ei olnud, nagu mõnikord sellise rajaga juhtub. Rada iseenesest oli selline edasi-tagasi süsteemiga, alguses vonklevalt ja laugelt kergelt mäkke ja tagasitulles alla tagasi. Sõitsin mingi 12 ringi, vahepeal läks lugemine sassi ka.

Seal oli ka mingi mäesuusanõlv kohe kõrval, kõrgustevahe vist oma 80 m, mis on suurem kui kusagil Eestis. Inimesi eriti ei olnud, liftisaba puudus. Rahvas vist ei usu, et kusagil lund on. Ja tegelikult see nõlv ja suusarada ongi ainukesed kohas Soomes allpool polaarjoont enamvähem, kus suusatada saab. Lähim teine suusarada on vist hetkel Otepääl.

Kalal III

Oktoobris ja novembris midagi rabavat ei juhtunud, aga rahva nõudmisel peaks ikka mingi postituse tegema. Olen veel päris mitu korda kalal käinud, kuigi midagi saanud ei ole. Ei oska vist. Aga üldiselt mulle kalal käia meeldib, selline sügisene värske õhu tegevus, kui eriti midagi muud teha ei ole. Ratta ja orienteerumise hooaeg on ammu läbi ja tundub, et suusatamisega läheb veel aega. Siin on pikalt olnud väga soe (+6), nagu Eestis. Kolm nädalat tagasi oli juba lootust, et saab suusatama hakata, kusagil 30 km kaugusel sai valmis ka Lõuna-Soome esimene kunstlumerada, aga sinna ma ei jõudnud (see kestis vist umbes nädala). Soomes on muide nii, et sellised kunstlumerajad on enamuses mingi suusaklubi eralõbu, ja mitte-klubi-liikmed peavad maksma. Tolle 1 km raja puhul näiteks 9 euri korra eest. Avalikel suusaradadel üldiselt kahureid ei ole, näiteks Helsinki ümbruse radadel on *kokku* 2 kahurit. Selles mõttes on Tallinn üle, minu meelest on Trummis terve posu kahureid ja Pirital ka, lisaks veel Keilas ja veel vist mõnes kohas.

Aga panen paar pilti ka kalalkäikudest, need on küll juba üle kuu vanad.

Esimene on Helsinki külje all Porkkala poolsaare kaljudelt:


Teine on natuke kaugemalt, Koppärnasi poolsaarel:

Kalal II

Olen siin vahepeal veel paar korda kalal käinud. Mõned korrad on näkanud ja ühe korra läks isegi midagi väga suurt otsast minema (ei näinud, aga tõmbe järgi oli pirakas), aga nüüd sain lõpuks midagi kätte ka. See haug eriti suur ei ole, pakun et natsa alla kilo. Aga üle-alamõõduline on küll (50 cm, alamõõt vähemalt Eestis olevat 45 cm) ja ega ma loomulikult ei saanud teda tagasi lasta.

Kalal

Nädalavahetusel sai 2x kalal käidud. Laupäeval järve ääres (Ruuhijärvi ja Suolikas Nuuksio looduskaitseala piiri peal) ja pühapäeval mere ääres (Linlo saarel, mis on tegelikult peaaegu selline poolsaare moodi saar, s.t. sinna läheb sillake). Mõlemasse on minu maja eest umbes 35 km.


Suuremalt

Mõned pildid järve äärest:









Ja mere äärest:



Nagu piltide pealt ilmselt näha on, kala me ei saanud, küll aga kohutavas koguses puravikke ja kukeseeni, mida oli nii palju, et isegi ei tulnud meelde pilti teha.

Seened

Nädalavahetusel sai Liisiga seenel käidud, kuna teisipäeval orienteerudes oli päris palju seeni näha. Võtsime siis kaardid kaasa ja saime päris palju erinevaid seeni -- kõvasti puravikke, männi-, kase- ja kuuseriisikaid, mõned kukeseened ja muud sellist. Tundub, et soomlased eriti seenel ei viitsi käia -- palju seeni saime ka majade lähedalt ja radade äärest. Kuigi tegelikult paari seenelist nägime veel.

Panoraamid

Mõned rannaäärsed ninnu-nännu panoraamid:

Kõigepealt Kaivopuisto neemelt (või mis iganes selle nimi on, Helsinki kesklinna kõige lõunapoolsem tipp kui kaardi pealt vaadata).



Põhimõtteliselt sama pilt, aga künka otsast:



Ja lõpuks minu ujumiskoht Lauttasaari edelatipus:



Nagu ikka panoraamidega, suurelt on neid kõvasti parem vaadata, klikk pildil näitab seda, kui lehte originaalis, mitte läbi mingi RSS lugeja vaadata.

Jalgrattamatk

Eelmisel nädalavahetusel tegime siin Soomes väikse jalgrattamatka. Kokku 2 päeva ja veel natuke, alguse ja lõpuga Asikkalas, mis on Lahtist natuke põhja pool. Seal on selline tore järverikas ja natuke künklik maastik.



Esimesel päeval oli ilm üsna külm ja hall, kuigi sadama hakkas alles hilja õhtul. Teed olid vist küll kogu aeg märjad.

Siin pilt minust ja vesilennukist. Lennuk järve ääres meenutas mulle, kuidas Kalle Blomqvist onu Einari käsilaste vesilennukit saboteeris.



Liis ja mingi hoone:


Leia koer:


Nohikud matkal:


Ööbimispaik järveäärse kalju otsas Rapala neemel, mille järgi on nime saanud maailmakuulus Rapala landitehas, mille peakorter asub sealsamas Asikkalas, kuigi lante pidavat tehtama hoopis Pärnus. Haug lõi lupsu küll, kahjuks polnud riistu kaasas.


Järgmisel päeval päike paistis:


Järgmisel päeval toimus väike fiasko, kui roosal maanteehobusel kruusateel kumm katki läks. OK, vahetasin kummi ära, aga vahetuskumm läks ka katki, lappisime augu ära, aga varsti oli jälle katki, nii et lõpuks uhasin üksi auto järele. Ma pole vist kõige teravam nuga rattakummi vahetamises ja parandamises.

Sigrimigri

Vahelduseks üks minu jaoks ekstreemne orienteerumiskaart. Teatavasti on minul kui tavalisel keskmisest kehvemal, kuid siiski kõige nõrgemate seas auhinnalisi kohti saavutanud orienteerujal :) raskusi pisireljeefi lugemisega. Kui ma seda kaarti nägin, siis sain kohe aru, et nalja hakkab saama. Eks ta nii umbes oligi, tüüpiline olukord oli selline, et jooksin noortest tüdrukutest kusagil punktide vahel suure hurraaga mööda ja punkti leidsin ikkagi siis, kui tüdrukud juba sealt tulid. Ühe korra kuulsin neid ka ütlemas, et see oli "ihan helppo" või midagi sellist. No mis teha kui ei oska, aga eks ma püüan.

Kaardi fragment on selline, kõrgusjooned on muidu 5 m vahega.

Helsinki nädalavahetusel

Mõned pildid Helsinkist ja tema ümbrusest.

Kõigepealt pilt Nuuksio looduskaitsealast, kus käisime Liisiga rattaga sõitmas. See on Helsinkist umbes 20 km, Espoo juures. Tore künklik maastik, palju järvekesi ja isegi üks kahe ankur-liftiga suusakeskus.



Peab ütlema, et Helsinkis ja selle ümbruses on superhead võimalused vabas õhus vaba aja veetmiseks. Esiteks on muidugi hästi palju saarekesi ja lahesoppe, mis iseenesest on väga ilusad. Ja rohkem sisemaal on järved ja muu selline. Rattateid on ka väga palju. Siin ongi vaade ühelt saarekeselt (kaardi väitel Kaskisaari) Helsinki poole. See peaks jääma ka mu tööteele, kui ma rattaga tööle lähen (mida ma veel teinud ei ole).



Järgmine pilt on Kaivopuisto pargi juures olevalt sadamakailt, kus on suurepärane koht õlle saatel kaatrite spottimiseks. Paadisadamakesi on üldse Helsinkis nii palju, et mulle tundub, et siin on igal elanikul 3 alust.



Lõpetuseks natsa kitšilik pilt öisele Hietalahden Torile, kus lähedal ma elan.

Abrahaminkatu 8

Mõned pildid mu elukohast Helsinkis Abrahaminkatul.

Kõigepealt pilt majale tänavalt, minu korter on tagumise väljaulatuva nišši kohal esimesel korrusel. Pildil klikkides saab suuremalt ka vaadata.



Nüüd mõned üsna ebaülevaatlikud pildid korterist enne mu sissekolimist. Korter oli möbleerimata. Selline üsna vana kooli stiilis köögimööbel oli ainult.







Nüüd mul on juba natuke mööblit ka, panen millalgi sellest ka pilte.

Suur Sülluste suusasprint

Andermatt

Mõned panoraamid Andermatist, kus olime nädal aega lumelaualaagris.

Lund oli seal nii palju, et ma pole varem sellist asja näinudki. Ja tegelikult sadas iga päev juurde, nii et selline päikesepaisteline pilt oli üsna haruldane nähtus.


Pilt Gemstocki mäe tipus 2963m kõrguselt. Nurgas on Egon.


Pilt Nätschenist Gemstockile ja Gotthard-Matterhorn raudteeliinile.


Muide piltidel klikkides saab neid suuremalt ka vaadata.

Veel pilte reisist siin.

Pariisi Hiinalinnas

Mõned pildid jalutuskäigust Pariisi Hiinalinnas.

Kõigepealt sõin lõunat söögikohas nimega Tricotin, mis on vist tuntud oma suppide poolest, igal juhul enamus inimesi sööb seal suppi. Ma sõin ka, nuudlisuppi hiina krevetipelmeenidega.


Teine roog oli külm vietnami kevadrull, jälle krevettidega.



Siin on pilt suurest toidupoest Hiinalinnas, millel on väga tüüpiliselt jabur nimi - "Big Store". Tema konkurent kohe üle tänava kannab nime "Paris Store".


Lõpuks pilt samuti Hiinalinnas olevast elamukvartalist nimega Olympiades. Mulle kui spordihuvilisele pakub see huvi eelkõige sellepärast, et iga maja siin on nimetatud linna järgi, kus on toimunud olümpiamängud, näiteks Helsinki, Tokyo, Squaw Valley jne. Väga tore :)

Lugesin Wikipediast, et tegemist on seitsmekümnendatel parimas Le Corbusier vaimus disainitud kvartaliga, kus inimesel peaks kõik elamiseks vajalik lähedal olema ja on loodud suured liikumisalad ainult inimestele, kus autosid ei ole, ja eri tasapindade vahel on eskalaatorid jne.. Kvartali keskel on selline natuke Tallinna ABC-sid meenutav tarekeste kogum. Tarekeste varustamine ja muu liiklus toimub selle jalutusala alt. Algselt oli see kvartal vist planeeritud "noortele professionaalidele", aga Hiinalinn võttis asja üle. Aga ta pidavat uuesti populaarsemaks muutuma, kuna siia toob nüüd uus täisautomaatne metrooliin, millega saab kesklinna mingi 10 minutiga.