Vahelduseks üks minu jaoks ekstreemne orienteerumiskaart. Teatavasti on minul kui tavalisel keskmisest kehvemal, kuid siiski kõige nõrgemate seas auhinnalisi kohti saavutanud orienteerujal :) raskusi pisireljeefi lugemisega. Kui ma seda kaarti nägin, siis sain kohe aru, et nalja hakkab saama. Eks ta nii umbes oligi, tüüpiline olukord oli selline, et jooksin noortest tüdrukutest kusagil punktide vahel suure hurraaga mööda ja punkti leidsin ikkagi siis, kui tüdrukud juba sealt tulid. Ühe korra kuulsin neid ka ütlemas, et see oli "ihan helppo" või midagi sellist. No mis teha kui ei oska, aga eks ma püüan.
Kaardi fragment on selline, kõrgusjooned on muidu 5 m vahega.
Tuesday, 2 June 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Oh kui mõnus! Tore, et jälle midagi isuäratavat neile sõprule, kelle maailmatunnetus läbi kaardipildi käib! Minu arvates ei konkureeri selle maastiku lugemiskeerukus mõnede pariisilähedaste lagendike-suurtepuudemetsas-kividerägastikuga kuigivõrdki. Siin on olemas suur ja selge reljeef, mille peal need mikroreljeefipesakesed kidlalt paigas. Jooksed mõnda seina täiskiirusega kinni, siis dekodeerid, siis lappad punktini... 4. ja 5. tunduvad pisut rohkem ettevaatust nõudvad olevat. Tervitus suunistuskonosööridele!
ReplyDeleteJookse mööda punast joont, ei siis eksi teelt sa. Päris kadedaks teevad ikka sellised tehnilised maastikud.
ReplyDeleteRoutegadget parema kaardi ja koos minu eksirännakutega on siin (rada B).
ReplyDelete