Friday 30 October 2015

Orienteerumine: Lynn Woods

Stardis avastasin, et kõige pikem rada on seekord 2,5 km. Mismõttes? Selgus aga, et selle eest on tegemist kõige raskema maastikuga, kus ma kunagi orienteerunud olen (ja põhimõttleiselt on see selline Harku metsa tüüpi linnaäärne mets). Halb läbitavus, halb nähtavus, detailne, künklik, kivine ja kaljune. Ehk siis kõik, mida tahta võiks. Aega läks kõvasti. Kolmandast neljandasse läksin näiteks üle 20 minuti (see on vist mingi paarsada meetrit). Ühesõnaga, tore.


at 22:28

4 comments:

  1. tarmoq1 November 2015 at 00:47

    This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  2. tarmoq1 November 2015 at 00:47

    Kaardi lääneservas oleks võinud siis juba ka mõned kivipunktid olla tumerohelises. Kaardi järgi oli jooks ikka valdavalt valges metsas ja natuke helerohelist ka sekka :)

    ReplyDelete
  3. Unknown1 November 2015 at 03:43

    Ma olen aru saanud, et see tumeroheline tähistab siin mingit okkalise taime padrikut. Põhimõtteliselt läbimatu, hullem kui okastraat. Sellisesse kohta eriti ei saadeta.

    ReplyDelete
  4. Unknown21 November 2015 at 07:10

    Tanel, ma pole ammu su "Kraaksu" külastanud. Oi kui tore O-arhiiv sul siin on! Vinged maastikud. Huvitava (vastand)kokkusattumusena minu pea kõik orienteerumiskogemused on pärit Lõuna-Eestist. Hooaeg lõppes Võru MV-ga Hino järve ääres, kaart käis vastu Läti Müüri..

    ReplyDelete

Subscribe to: Post Comments (Atom)