Jalgrattamatk

Eelmisel nädalavahetusel tegime siin Soomes väikse jalgrattamatka. Kokku 2 päeva ja veel natuke, alguse ja lõpuga Asikkalas, mis on Lahtist natuke põhja pool. Seal on selline tore järverikas ja natuke künklik maastik.



Esimesel päeval oli ilm üsna külm ja hall, kuigi sadama hakkas alles hilja õhtul. Teed olid vist küll kogu aeg märjad.

Siin pilt minust ja vesilennukist. Lennuk järve ääres meenutas mulle, kuidas Kalle Blomqvist onu Einari käsilaste vesilennukit saboteeris.



Liis ja mingi hoone:


Leia koer:


Nohikud matkal:


Ööbimispaik järveäärse kalju otsas Rapala neemel, mille järgi on nime saanud maailmakuulus Rapala landitehas, mille peakorter asub sealsamas Asikkalas, kuigi lante pidavat tehtama hoopis Pärnus. Haug lõi lupsu küll, kahjuks polnud riistu kaasas.


Järgmisel päeval päike paistis:


Järgmisel päeval toimus väike fiasko, kui roosal maanteehobusel kruusateel kumm katki läks. OK, vahetasin kummi ära, aga vahetuskumm läks ka katki, lappisime augu ära, aga varsti oli jälle katki, nii et lõpuks uhasin üksi auto järele. Ma pole vist kõige teravam nuga rattakummi vahetamises ja parandamises.

Sigrimigri

Vahelduseks üks minu jaoks ekstreemne orienteerumiskaart. Teatavasti on minul kui tavalisel keskmisest kehvemal, kuid siiski kõige nõrgemate seas auhinnalisi kohti saavutanud orienteerujal :) raskusi pisireljeefi lugemisega. Kui ma seda kaarti nägin, siis sain kohe aru, et nalja hakkab saama. Eks ta nii umbes oligi, tüüpiline olukord oli selline, et jooksin noortest tüdrukutest kusagil punktide vahel suure hurraaga mööda ja punkti leidsin ikkagi siis, kui tüdrukud juba sealt tulid. Ühe korra kuulsin neid ka ütlemas, et see oli "ihan helppo" või midagi sellist. No mis teha kui ei oska, aga eks ma püüan.

Kaardi fragment on selline, kõrgusjooned on muidu 5 m vahega.